Kuhu pöörduda

Perearst

Tänapäeval loevad perearstid ja -õed normaalseks, et visiidi käigus räägitakse patsiendiga ka tema eluviisidest ja nende mõjust tervisele, samuti küsitakse alkoholi ja selle tarvitamisharjumuste kohta. Paljud perearstid ja -õed on läbinud spetsiaalsed koolitused, et hinnata alkoholitarvitamisega kaasas käivaid riske, nõustada patsiente ning kaasata olukorrale vastav ravimeeskond.

Perearst ja –õde saavad aidata sul hinnata, kui suurt riski kujutab endast alkohol sinu tervisele, seda tehakse testide ja analüüsi abil. Vajadusel saab perearstilt nõu, kuidas oma alkoholitarvitamist vähendada. Perearst on ka see, kelle poole tasub esimesena pöörduda juhul, kui on vaja ravida kergemaid võõrutusnähte.

Kui patsiendil diagnoositakse alkoholitarvitamise häire, alustab perearst ravi. Kui patsiendil on tekkinud tüsistused või tal on psüühikaga seotud häired, suunab perearst inimese edasi alkoholitarvitamise häire ravikeskusesse.

Ravikeskused

Alkoholitarvitamise häire ravi on võimalik saada spetsiaalsetes keskustes. Sellised keskused asuvad Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla, Viljandi ja Lõuna-Eesti Haigla juures. 2018. aastast on keskuste loetellu lisandunud Narva Haigla, AJK Kliinik, Kuressaare Haigla ning Viru Haigla Tapa Tervisekeskus. Nende ravikeskuste spetsialistid pakuvad terviklikult läbimõeldud ja patsiendi vajadustega ning eelistustega arvestavat ravi.

Ravi eesmärk on alkoholitarvitamise vähendamine või sellest loobumine. Ravikeskuste kohta võib küsida perearstilt, samas võib sinna ka otse pöörduda.

Alkoholitarvitamise häire ravi teenus on keskustes tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Teiste tervishoiuteenuste puhul on vajalik ravikindlustus või tuleb nende eest maksta. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast. Keskusesse saab pöörduda alates 18. eluaastast. Kuna patsient peab olema võimeline täitma arsti korraldusi, siis ravile ei võeta vastu patsiente, kes on purjus. Ravikeskusesse võivad pöörduda nõu saamiseks samuti patsientide lähedased.

Esimesele visiidile on võimalik saada kiiresti – üldjuhul juba viie tööpäeva jooksul registreerimisest.

Nii perearstide ja -õdede koolitusi kui tervishoiuteenuseid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, tegevust koordineerib Tervise Arengu Instituut.

Ravikeskuste kontaktid

Haigla/Koduleht E-post Address Telefon
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik kte@regionaalhaigla.ee, vastuvõtule registreeritakse ainult telefoni teel. Paldiski mnt 52 (3. korrus), Tallinn psühhiaatriapolikliinik 617 2623 või 617 2644, E-R 8.30-17.00
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet kte@regionaalhaigla.ee, vastuvõtule registreeritakse ainult telefoni teel. Nelgi tee 1,
Viimsi alevik, Harju maakond 

617 2623 või 617 2644

E-R 8.30 - 17.00

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik

Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule ja https://epatsient.kliinikum.ee/web/pp/avaleht

Raja 31, Tartu 731 9100, E-R 7.30-18.00
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik Vastuvõtule saab registreerida internetis aadressil https://kliinikum.ee/et/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule ja https://epatsient.kliinikum.ee/web/pp/avaleht Riia 167, Tartu 731 9100
E-R  7.30 - 18.00
Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik helen.saluri@ph.ee Ristiku 1 (F/G korpus II korrus), Pärnu 447 3296, E-R 8.00-16.00
Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik alko@vmh.ee Pärna tee 3, Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandimaa 586 65160, E-R 8.00-16.00
Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond registratuur@leh.ee Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla, Võru vald, Võru maakond 786 8569, E-R 8.00-17.00
Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet jelena.kangas@narvahaigla.ee Vestervalli 15, polikliinik III korrus 357 1881 E-R 08.00 – 16.00
AJK Kliinik info@ajk-kliinik.ee Vaksali 17A, Tartu 574 93960, E-N 9.00-16.00, R 9.00-14.00
Viru Haigla Tapa Tervisekeskus lenne@viruhaigla.ee Valgejõe 14, Tapa 325 8810  (E-R 8.00-16.00) 
Kuressaare Haigla kainem.tervem@saarehaigla.ee Aia 25, Kuressaare  

452 0115, E-R 8.00-17.00

Valga Haigla info@valgahaigla.ee

Peetri tn 2,

Valga

7665206,

E-R 8.30-16.00

Lisaks ravikeskusele on olemas abi saamiseks ka teisi võimalusi.

Psühhiaatrilise abi pakkujad

Pöörduda võib ka psühhiaatrilise abi pakkujate poole, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes. Eelnevalt tuleks veenduda, et teenusepakkujal on leping haigekassaga, lepinguta on teenus tasuline.

Joomasööstu katkestamise ja võõrutusravi teenused

Võõrutusravi on mõeldud pikka aega või suurtes kogustes alkoholi tarvitanud inimestele, kellel tekivad lõpetamisel võõrutusnähud. Kuna patsient peab olema võimeline järgima arsti korraldusi, ei võeta ravile purjus inimesi. Osad teenusepakkujad pakuvad ka abi joomasööstu katkestamisel neile, kes ei suuda ise joomatsüklist välja tulla. Teenus on tasuline, seda pakutakse näiteks tilkinfusioonravi või detoksifikatsiooniravi nime all.

Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.

Kui võõrutusseisundis inimesel tekivad krambid, ta on sattunud psühhoosi või deliiriumi seisundisse, võib ta olla ohuks endale ja teistele. Sel juhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi telefonil 112.

Sellel lehel on välja toodud vaid need teenused, mis on tervishoiuteenuste loetelus.

Loe ka tänapäevastest alkoholitarvitamise häire ravi põhimõtetest ning vaata millal pöörduda spetsialisti poole!